Nalunaarsuutit tunngaviusut aamma periaaseq

Piffissami 2016-2021-mut kisitsisitigut paasissutissani nalunaarsuutit atorneqartut pisortat ataatsimoortumik akissarsianut nalunaarsuiffianeersuupput. 2016 sioqqullugu kommunit ataatsimoorlutik allaffissornikkut Winformatik atorlugu nalunaarsuutaanneersut atorneqarput.

 

Pineqartut allaffissorluni aqutsinermi nalunaarsuiffinninngaanneerput naatsorsueqqissaarnikkut atungassatut ineriartortitaanatik, taamaattumillu nalunaarsuutit tunngaviusut suliareqqillugit nalilersorlugillu suliaapput. Akissarsianut nalunaarsuiffik atorlugu piffissat aaqqissuunneqarnerat Winformatikimit allernermit pitsaaneruvoq. 2016-imi akiliutigineqarsimasut ukiorlu taanna Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut nalunaarutigineqarsimasut taamaallaat ilanngunneqarsinnaapput (ukiup siulianut iluarsiissutit ilanngunneqarnatik). 2016 sioqqullugu nalunaarsukkat annertunerusumik iluarsaanneqarsinnaanngillat.

 

Akissarsianut nalunaarsuiffimmit paasissutissat Naatsorsueqqissaartarfiup inuit pillugit nalunaarsuutaanik tapilerlugit suliarineqarput.

 

Inuit amerlassusaannik killiliineq

Naatsorsuutini pineqartut tassaapput Naatsorsueqqissaartarfiup inunnik nalunaarsuiffiani inuit ukiup naanerani Kalaallit Nunaanni kommunini najugaqartutut allattorsimasut. Inuit allattorsimaffianni soraarnerussutisialik sumiiffimmi najugaqartutut allaqqasoq tassani najugaqartutut naatsorsuussaavoq, inuillu allattorsimaffianni sumiiffimmi najugaqartutut naatsorsorneqarsimaneq kommunit naatsorsuuserisarfianni allami najugaqartutut allaqqasinnaalluni.

 

Ukiut

Ukiumi kisitsiviusumi novembarip naanerani ukiorisat malinneqarput. Utoqqalinermi soraarnerussutisiat qaammatip 67-inik ukioqalerfiup tulliani tunniunneqarsinnaapput. Taamaasilluni novembarip naanerani 66-inik ukioqalersimasut tamarmik utoqqalinermi soraarnerussutisiaqalernissamut decembarimi qinnuteqarsinnaapput.

 

Kommunit najugaqarfiillu

Januaarip aallaqqaataat 2009 aallarnerfigalugu kommunit 18-iusimasut kommunerujussuarnut sisamanut katiterneqarput, 2018-imilu januaarip aallaqqaataani Qaasuitsup Kommunia aamma Kommune Qeqertalimmut kiisalu Avannaata Kommunianut avinneqarluni. Saqqummersitami matumani 2021-mi decembarimi kommunit avinneqarneri nutaat malinneqarput, kommuniusimasulli kommunini nutaani najugaqarfittut atorneqarput. Saqqummersitamilu kommuninut immikkoortiterinerni massakkut kommunit avinneqarneri pineqarput, najugaqarfinnullu immikkoortiterinerni 2009 sioqqullugu kommunit pineqarlutik. Immikkoortiterinerit marluk ataani takussutissiami takuneqarsinnaapput.

 

Tabel 1. Kommunit najugaqarfiillu

Kommuni

Kommune Kujalleq

Kommuneqarfik Sermersooq

Qeqqata Kommunia

Kommune Qeqertalik

Avannaata Kommunia

Distrikti

Nanortalik

Ivittuut

Maniitsoq

Kangaatsiaq

Ilulissat

 

Qaqortoq

Paamiut

Sisimiut

Aasiaat

Uummannaq

 

Narsaq

Nuuk

 

Qasigiannguit

Upernavik

 

 

Tasiilaq

 

Qeqertarsuaq

Qaanaaq

 

 

Ittoqqortoormiit

 

 

 

Ilaqutariit

Soraarnerussutisianut akiliisarnerit Naatsorsueqqissaartarfiup ilaqutariinnut nalunaarsuutaanik taperlugit suliarineqarput. Ilaqutariit pillugit kisitsisitigut paasissutissat atorlugit takuneqarsinnaavoq soraarnerussutisialik kisimiittuunersoq imaluunniit aappaqarnersoq. Aapparnermut paasissutissat kommunit soraarnerussutisiaqarnissamut paasissutissaataanut tunngaviusuniit allaannerusinnaapput.

 

Utoqqalinersiallit ulloq unnuarlu paaqqinnittarfinni najugaqartut aningaasarsianut nalunaarsuutini nalunaarutigineqarsimapput.

 

2018 sioqqullugu naatsorsuutit

Pisortanit soraarnerussutisiat 2018 sioqqullugu pillugit naatsorsuutit Naatsorsueqqissaartarfiup kisitsisaataasiviani (bank.stat.gl) pissarsiarineqarsinnaapput. Kisitsisaataasivimmi kisitsisitigut paasissutissanik nammineq toqqartukkanik aallertoqarsinnaavoq, tassani najugaq, ikiorsiissutit suussusaa, ukiut, suiaassuseq, ukioq kiisalu soraarnerussutisiat annertussusaat katiternissaannut periarfissaqarpoq.